Pelletikaminad on traditsiooniliste puuküttega ahjude ja kaminahjude tänapäevane versioon. Halupuude asemel kasutatakse neis puidupelletite kujul biomassi. Pelletikaminad põlevad puhtamalt ja tõhusamalt kui teised tahkekütteseadmed, sealhulgas puuküttega ahjud. Väiksemad mudelid sobivad lokaalseks kütteallikaks või meeldivaks täienduseks keskküttele, suuremad mudelid võivad valmistada ka tarbevett. Saadaval on lai valik pelletikaminaid, mis on heaks kiidetud kasutamiseks suitsuheite piiranguga piirkondades.
Kuidas pelleteid toodetakse?
Pelleteid valmistatakse saepurust, puidulaastudest ja muudest puidujäätmetest, mis pressitakse kokku kõrgel temperatuuril. Selle käigus puitmaterjalis sisalduv ligniin pehmeneb ja seob osakesed omavahel. Kokkusurutud mass surutakse läbi hakklihamasina sõela meenutava matriitsi, mis annab pelletitele iseloomuliku silindrilise kuju. Pelletid on halupuudest tihedamad ning vajavad seetõttu sama soojusenergia tootmiseks vähem hoiuruumi. Puit annab tavaliselt 2–4 kW kilogrammi kohta, pelletid aga ligikaudu 5 kW kilogrammi kohta.
Pelleteid müüakse mugavaks käsitsemiseks 10 kg või 15 kg kottides. Tonnise puistekoguse ostmine on soodne, kuid selleks on vaja vähemalt 2 kuupmeetrit kuiva siseruumi. Pelleteid tuleb hoida kuivana, sest need võivad õhust niiskust imada, mis võib põlemist halvendada.
Kas pelletikaminad on keskkonnasäästlikumad?
Pelletikaminaid nimetatakse mõnikord CO₂-neutraalseks, sest puidupelletite põletamisel eraldub sama kogus CO₂, mille puud kasvamise ajal sidusid. See väide ei arvesta siiski puude langetamise, töötlemise ja transpordi käigus eralduva CO₂ kogust. Pelletid on täielikult taastuv kütus ning neid kasutavate kütteseadmete süsiniku jalajälg on fossiilkütuseid põletavate seadmetega võrreldes märgatavalt väiksem.
Kuidas pelletikaminad töötavad?
Pelletikaminates põleb kütus peaaegu täielikult ning põlemisõhu reguleerimine vähendab tuhakoguse miinimumini. Pelletite ühtlane suurus, kuju, niiskussisaldus ja kütteväärtus muudavad need ideaalseks automaatsüütega kütteseadmetes kasutamiseks. See tähendab, et elektrivõrku ühendatud ning termostaadi ja taimeriga varustatud pelletikaminat saab juhtida sarnaselt tavalise gaasikeskküttesüsteemiga. Kütus laaditakse käsitsi mahutisse, millest jätkub mitmeks päevaks, ning mikroprotsessor reguleerib pelletite põlemiskambrisse etteandmise kiirust. Nii saab reguleerida soojusvõimsust, mida puuküttega ahju puhul teha ei saa. Põlemiskambri kohal asuv konvektsiooniventilaator aitab soojust ruumis jaotada.
Selle süsteemi jõudlus ja reguleerimisvõimalused on tavalisest puuküttest märgatavalt paremad. Samuti jääb ära tavapärane tule süütamine, süütepuidu korraliku süttimise ootamine ja tunni aja pärast kütuse lisamine.
Pelletikaminad põhjustavad ka vähem õhusaastet kui muud tüüpi tahkekütteseadmed.
Kuidas pelletikaminat hooldada?
Pelletikaminad vajavad vähe hooldust. Aeg-ajalt võib kasutada korstnalõõri puhastusvahendit. Ukseklaasi tuleb vahetevahel puhastada ning jääktuhk, mida tekib alla 2% kütuse mahust, tuleb eemaldada iga paari kuu tagant. Tuhk sisaldab rohkesti mineraale ning seda võib kasutada väetisena või lisada kompostile.
Nagu kõik tahkekütteseadmed, vajavad ka pelletikaminad nõuetekohast ventilatsiooni: põlemisõhu juurdevoolu ja suitsugaaside väljajuhtimist. Kasutada saab olemasolevat korstnalõõri või kokkupandavat kaheseinalist moodulkorstnasüsteemi. Kamina õige võimsuse, hoonesse paigutamise ja paigaldamise asjus tuleb küsida asjatundjalt nõu, sest ohutu töö tagamiseks peavad paigaldustööd vastama ehitusnõuetele.
Isetehtud pelletikamin
Kui olete otsustanud pelletikamina ise ehitada, tasub see mõte veel kord läbi kaaluda. Turul on palju mudeleid, mille kasutamiseks on vaja need vaid nõuetekohaselt koju paigaldada. Pelletikamina tööpõhimõte sarnaneb siiski rakettahju omaga, mida on palju lihtsam ise aeda ehitada.
Pelletikatlad
Nii pelletikaminad kui ka pelletikatlad on külma ilmaga eriti kasulikud soojusallikad. Erinevus seisneb aga selles, et pelletikamin täiendab keskkütet, pelletikatel aga soojendab põhiküttesüsteemis kasutatavat vett.
